Murekiri Kihnust

2005. aastal oli Kihnu Koolis keskmiselt veel 65-67 õpilast, täna on see arv kukkunud 36 peale ning suurem langus alles ootab ees. Noored pered ei saa saarel elada, sest puuduvad sobivad võimalused töö tegemiseks ning nad lahkuvad vastu tahtmist kas mandrile või välismaale. Sündimus langeb, töötus suureneb, rahvastik vananeb ja väheneb. Viimase viie kriisiaasta jooksul on Kihnu rahvaarv vähenenud rohkem kui saja inimese võrra. Oma osa on siin muidugi suremusel, mis ületab sündimust rohkem kui iial varem.

Tänastest koolilastest pea 80% on õpetajate endi või vallatöötajate lapsed, mis näitab ülihalba seisu majanduses. Muid töökohti on väga vähe. Turismi osakaal kasvab, kuid see annab esialgu siiski vaid hooajalist sissetulekut. Suurtes raskustes on pered, kes oma lapsi linnas koolitavad.

Kihnu pärimuskultuuri hoidmine muutub peagi võimatuks, kui pärimuse kandjad kaovad ning Kihnu koolis pole võimalik enam tantsupaarigi moodustada, sest lapsi pole. Mandrilt inimeste sissetoomine siin ei aita, sest räägime ju ikkagi pärimuskultuuri hoidmisest, mitte selle õppimisest. Selleks, et pärimuskultuur säiliks, peaks saareelanike enamik olema selle kultuuri kandjad, siit pärit head asjatundjad, kellelt siis mandrilt sissetulnud saaksid teadmisi ammutada ning saarel elamiseks vajalikke oskusi õppida.

Kirja eesmärk on katse kutsuda kokku Eesti tugevamad eksperdid majanduse alal, tippspetsialistid ja poliitikud, et teadvustada probleemi olemust, leida meist huvitatud investoreid ning küsida nõu, kuidas elu jätkumine (pärimuskultuuri säilimine) võimalik oleks. Tegutseda tuleks kohe, sest viie aasta pärast võib-olla pole enam, kellega tegutseda.

Tuleks korraldada Kihnu majanduskonverents, mille teemad oleksid järgmised: iseseisev energiamajandus, Kihnu regionaalprogrammi kohene taastamine ettevõtluse toetuseks ning tootmisettevõtete käivitamiseks (kohalikel on häid ideid palju, kuid puudub kapital), loomemajandus, käsitööettevõtlus, õmblustsehh, kalatööstus, elektroonikatööstus, kohalike põllumajandus- ja loomakasvatussaaduste väärindamine jms.

Teame, et uue rahastamisperioodi vältel avanevad mitmed sobilikud meetmed ja me saame taotleda toetusi projektide elluviimiseks, kuid meil puudub vajalik omafinantseering ning selle teenimist ei võimalda eri turutõrked. Näiteks EASi vastavatud alustavale ettevõtjale suunatud programm ei aita ühtegi alustavat ettevõtjat väikesaarel.

Kihnu on äärmiselt populaarne suvel. Kihnul on tohutult palju fänne, kes vähemalt sõnades unistavad saareelust, kuid kust alustada? Kihnus samahästi puudub kinnisvaraturg või kui see ka mingil kujul olemas on, siis pole tegu likviidse kinnisvaraga, mis oleks aluseks näiteks ettevõtluslaenu andmisel.

Olen äärmiselt suures mures Kihnu pärimuskultuuri jätkusuutlikkuse pärast, kultuur ei püsi ilma majanduseta ning ka vastupidi, kultuur toidab majandust (turismimajandust, käsitööettevõtlust jm). Äkki keegi saab aidata?